Head aega Portugal ja tere Hispaania!
5. päev 25km taas läbitud
Caminha - Aguarda - Oia
Koidab reisi viienda päeva hommik. Olen enne tüdrukuid üleval ja panen kiirelt memuaarid kirja. Kell tiksub halastamatu kiirusega ja peaksin teised üles ajama, kuid mitte ei raatsi. Unine olemine on meil kella kaheksani, siis hakkame kiirustama hommikusöögile ja hiljem pakime taas kotid. Hostel Residencial ARCANOVA, kus ööbime on igati taskukohane ja soliidne, pakkudes lisaks ööbimisele ka hommikusööki (kolmene tuba maksis 50eurot). Kohtame hommikusöögilauas teisigi backpackereid, seega paistab see hostel seljakotiga rändurite seas hinnatud koht olema.
Eile õhtul masseerides valutavaid hüppeliigeseid, tundsin endiselt valu parema jala põlves, mistõttu meie esimene käik enne matka oli apteeki. Camino üllatab mind ebatavaliste valudega. Muidugi on teada, et head jalanõud on olulised, kuid ega enne ei usu, kui ise ei koge. Saan nüüd suurepäraselt aru miks on vaja häid kanda toetavaid jalanõusid. Olin valmis valutavateks õlgadeks, aga mitte valutavateks hüppeliigesteks. Põlve valu on mulle seevastu hästi teada ja see pole naljakas, seega soetasin kiiremas korras põlve toetava elastiku. Õlad on seevastu raskusega kohanenud ja valusad enam pole. Päike on siin erakordselt ere, kasutan küll pidevalt kreeme, kuid eile unustasin kreemi kaelale panna, tulemuseks väga põlenud ja hell nahk kaelal. Seega naised juuksed lahti või puhv kaela! Mul on kaasas pikad retuusid, kuigi head oleksid korralikud õhukesed pikad matkapüksid, mis laseksid mõnusalt tuult läbi ja kaitseksid vajadusel kõrvetava päikese eest.
Caminhast suundusime otse sadamasse. Praam liigub Hispaaniasse igal täistunnil, kuid seda kella 9-12ni päeval, siis on paus ja uuesti sõidavad praamid jälle õhtul, kui õigest aru sain, siis sõltub praami liikumine vee tõusudest ja mõõnadest. Pilet maksab 1,50 näo kohta ja sõit kestab umbes 10 minutit. Vahelduse mõttes oli praamisõit tõeliseks naudinguks.
Hispaania linnake tervitab meid koheselt järsu tõusuga, aga sest pole lugu, sest oleme otsustanud, et täna me ei kiirusta, võtame aega ja vaatame ümbrust. Paraku pean märkima, et teekond järgmisesse sihtkohta Oiasse on siiani kõige nürim. Alguses kõnnime ookeani ääres ja need kilomeetrid kuluvad ruttu. Võtsime esimest korda reisi ajal aja maha ja tegime pikema näksipausi ookeani ääres. Istusime, sõime, jälgisime naljakaid krabisid, kes külg ees kividel ukerdasid ja kuulasime ookeani lainete müha, mõnus oli olla. Sealt edasi algas aga piin. Päike küttis halastamatult, asfalt lausa virvendas kuumuse käes ning kõmpimine näis lõputu.
Tegime ühe kiire söögipausi veel, kuid plaanisime sel korral kohvi juua ja restos mõnusasti istuda.
Sildid näitasid, et olime õigel teel, lisasime tempot, et kähku kohale jõuda ja veidi hinge tõmmata. Söögikohta saabudes pidin krambid saama, see oli kohviautomaadiga hurtsik!! Presendist katus, päevinäinud plastiktoolid ja tohutult pleekinud päikesevarjud, nagu oleksime kuskile tšuktši külla sattunud. Kokkuvõttes tuleb öelda, et kohv oli aus, kuid omleti oleksin võinud tellimata jätta. Sõnal restoran paistab siinkandis väga teistsugune kõla olema.
Taas lonkisime edasi ja ikka pikalt sõidutee kõrval, hirmus tüütu, kuid teha polnud midagi. Viimased 6 km saime siiski jalutada läbi küla ja edasi juba mööda randa, mis tegid lõpu kilomeetrite läbimise veidi kergemaks.
Kuna suutsime pikkade pauside tõttu albergue kohatadest ilma jääda, broneerisime endale n-ö era albergues magamiskoha. Peatusime sellises kohas nagu Alojamiento Camino Portugues Oia
ja maksime 12 eurot voodikoha eest. Magame ühismagalas, aga me oleme esimest korda terve reisi jooksul üksteistest natuke eraldatud, nimelt paigutatakse inimesed kardinatega narivooditesse. Magamiskohtadega läheb meil kohe nii hästi, et saame akendega nurgakese, siin oleme ainult meie kolm ja vaade aknast on otse ookeanile. Süda hüppab rõõmust puhaste linade, isikliku voodi ja kübekese privaatsuse üle. Tohterdan väsinud ja valusaid liigeseid, vaatan mõtlikult ookeanile ja saadan ühes loojuva päikesega viienda päeva õhtusse.
Ja taeva all ootab veel palju ilusaid maid.
Enda teel üles leida sul vabadus vaid.
Ja mitte minna neist mööda....
Uute radadeni!
Caminha - Aguarda - Oia
 |
| Ravimite varusid täiendamas |
Caminhast suundusime otse sadamasse. Praam liigub Hispaaniasse igal täistunnil, kuid seda kella 9-12ni päeval, siis on paus ja uuesti sõidavad praamid jälle õhtul, kui õigest aru sain, siis sõltub praami liikumine vee tõusudest ja mõõnadest. Pilet maksab 1,50 näo kohta ja sõit kestab umbes 10 minutit. Vahelduse mõttes oli praamisõit tõeliseks naudinguks.
Hispaania linnake tervitab meid koheselt järsu tõusuga, aga sest pole lugu, sest oleme otsustanud, et täna me ei kiirusta, võtame aega ja vaatame ümbrust. Paraku pean märkima, et teekond järgmisesse sihtkohta Oiasse on siiani kõige nürim. Alguses kõnnime ookeani ääres ja need kilomeetrid kuluvad ruttu. Võtsime esimest korda reisi ajal aja maha ja tegime pikema näksipausi ookeani ääres. Istusime, sõime, jälgisime naljakaid krabisid, kes külg ees kividel ukerdasid ja kuulasime ookeani lainete müha, mõnus oli olla. Sealt edasi algas aga piin. Päike küttis halastamatult, asfalt lausa virvendas kuumuse käes ning kõmpimine näis lõputu.
Tegime ühe kiire söögipausi veel, kuid plaanisime sel korral kohvi juua ja restos mõnusasti istuda.
 |
| Restoran 😊 |
Taas lonkisime edasi ja ikka pikalt sõidutee kõrval, hirmus tüütu, kuid teha polnud midagi. Viimased 6 km saime siiski jalutada läbi küla ja edasi juba mööda randa, mis tegid lõpu kilomeetrite läbimise veidi kergemaks.
Kuna suutsime pikkade pauside tõttu albergue kohatadest ilma jääda, broneerisime endale n-ö era albergues magamiskoha. Peatusime sellises kohas nagu Alojamiento Camino Portugues Oia
Ja taeva all ootab veel palju ilusaid maid.
Enda teel üles leida sul vabadus vaid.
Ja mitte minna neist mööda....
Uute radadeni!
Kommentaarid
Postita kommentaar